Keeletoimetaja töö
Raamatud, ajalehed, ajakirjad, reklaamid, brošüürid, trükised, dokumendid – tekstide hulk on lõputu. Üks on aga selge – neil kõigil on oma eesmärk ja lugejaskond.
Selleks, et tekst oma eesmärki täidaks, näiteks jutustaks, kirjeldaks, teavitaks, õpetaks või kutsuks midagi tegema, peab see olema kirjutatud lugejale arusaadavalt. Arusaadav tekst vastab keelereeglitele ning on selge, korrektne ja täpne.
Nagu elus paljude oskustega, on ka kirjakeeleoskus mõnel inimesel parem ja mõnel mitte nii hea. Selleks, et ka need viimased oma tekstide pärast piinlikkust ei peaks tundma, saabki appi eesti keele asjatundja, keeletoimetaja võtta.
Lühidalt öeldes võib keeletoimetajat pidada kui tekstikoostaja paremaks käeks. Andes keeletoimetajale ette ühe vigase ja segase teksti, suudab ta seal siiski asja mõtet näha ning selle selgeks ja korrektseks muuta. Kui kirjutaja oma teksti siis hiljem üle loeb, ei suuda ta oma silmi uskuda, kuidas keeletoimetaja nii võrratut tööd oskas teha.
Mida keeletoimetaja teeb ja kes on korrektor?
Keeletoimetaja
Levinud arvamus on, et keeletoimetaja paneb komasid ja parandab trükivigu. Oleks see vaid nii lihtne! Sel juhul peaksid ju kõik ilusti-hästi kirjutada oskama, kui ainult kirjavigu vaja parandada on.
Keeletoimetaja töö on siiski midagi väga palju enamat. Ta parandab nii õigekirja, sõnamoodust kui ka lausete ülesehitust, sh loogikavigu, korrigeerib sõnakasutust ja -valikut, ühtlustab stiili, kohandab teksti lugeja jaoks. Samuti võib keeletoimetaja keele kõrval parandada nii sisu, tõstes tekstis vajaduse korral infot ringi, tehes kärpeid jms, et tekst oleks sisult loogiline, korrektne ja täpne, kui ka vormistust, seda muu hulgas ühtlustades.
Keeletoimetatud tekst on grammatiliselt korrektne, sisult õige ja täpne, loogilise ülesehitusega, lihtsasti loetav ja mõistetav ning stiiliühtne.
Korrektor
Komade panemisest ja trükivigade panemisest võib rääkida justnimelt korrektori juures.
Ideaalis läbib tekst enne avaldamist nii keeletoimetuse kui ka korrektuuri. Sel juhul veendub loomulikult juba keeletoimetaja, et kõik komad oleksid õige koha peal ega kirjavigu ei esineks, kuid mõnikord võib juhtuda, et temagi kõike ei märka. Lisaks võivad vead sisse sattuda, kui teksti pärast toimetamist veel muudetakse ning lõpliku vormindamise-küljendamise järel. Kuna siis enam toimetamise jaoks tavaliselt aega ei ole, aga korrektsuses on vaja siiski veenduda, tulebki appi korrektor.
Korrektor loeb teksti üle täht-tähelt, sest ainult nii on võimalik kadunud või üleliigseid või vahetusse läinud tähti, sõnu või kirjavahemärke vms vigu märgata. Küljendatud teksti puhul aitab ta leida vormistamisel tehtud vead – näiteks poolitusvead, eraldiseisvad üksikud silbid ja käändetunnused.
Seega, kui keeletoimetaja tegeleb tekstiga põhjalikult, muutes lauseehitust, sõnakasutust jms, siis korrektori töö on tavaliselt pinnapealsem – ta parandab trüki- jm väiksemaid keele- ja vormistusvigu.
Lähemalt saad keeletoimetaja ja korrektori töö kohta lugeda Eesti Keeletoimetajate Liidu kodulehelt.