Keeletoimetaja töö
Miks on keeletoimetamine oluline?
Tekste on igal pool ja lõputult: raamatud, ajakirjad, reklaamid, dokumendid jne. Üks on aga selge – neil kõigil on oma eesmärk ja lugejaskond.
Selleks, et tekst oma eesmärki täidaks, näiteks teavitaks või kutsuks midagi tegema, peab see olema kirjutatud lugejale arusaadavalt. Arusaadav tekst vastab keelereeglitele ning on selge, korrektne ja täpne.
Keeletoimetaja on kui tekstikoostaja parem käsi, kes aitabki teksti selgeks ja korrektseks muuta.
Ideaalis läbib tekst enne avaldamist nii keeletoimetuse kui ka korrektuuri.
Mis vahe on keeletoimetamisel ja korrektuuril?
Keeletoimetamine
Levinud arvamus on, et keeletoimetaja paneb komasid ja parandab trükivigu. Tema töö on siiski midagi palju enamat, sest ta tagab eesti keele normidele vastava teksti.
Keeletoimetaja:
- parandab õigekirja, sõnamoodustust ja lausete ülesehitust, sh loogikavigu;
- korrigeerib sõnakasutust ja -valikut;
- ühtlustab stiili;
- kohandab teksti lugeja jaoks.
Samuti võib ta:
- parandada teksti sisu, tõstes vajaduse korral infot ringi, tehes kärpeid jms, et tekst oleks sisult loogiline, korrektne ja täpne;
- korrigeerida vormistust.
Keeletoimetatud tekst on grammatiliselt korrektne, sisult õige ja täpne, loogilise ülesehitusega, lihtsasti loetav ja mõistetav ning stiiliühtne.
Korrektuur
Korrektuur on keeletoimetamisest lihtsam ja kiirem töö.
Selle käigus parandab keeletoimetaja tekstis:
- keelevead, leides üles kadunud, üleliigsed või vahetusse läinud tähed, sõnad või kirjavahemärgid jms;
- vormistusvead, leides üles näiteks poolitusvead, eraldiseisvad üksikud silbid ja käändetunnused (ainult küljendatud tekstis).
Lähemalt saad keeletoimetaja ja korrektori töö kohta lugeda Eesti Keeletoimetajate Liidu kodulehelt.