Saame tuttavaks
Mina olen Anni, Keelevõlur!
Rõõmustan väga, et mu tegevus pakub sulle huvi. Selleks, et teaksid, kelle kätte sa oma teksti usaldad, tutvustan sulle end lähemalt.
Minu taustast
Minu armastus eesti keele ja tekstide vastu sai alguse juba lapsepõlvest. Mulle on alati meeldinud väga lugeda ning tänu sellele hakkasin ühel hetkel aina rohkem märkama ka tekstides olevaid trükivigu. Mõnikord tekitas nende ohtrus lausa soovi pliiats kätte võtta ja need ära parandada, mida ma vahel isegi päriselt tegin. (Ja praegugi, kui mõni pliiats satub käeulatuses olema…)
Olgugi, et vigu avastada on teatud mõttes piinlik – no kuidas neid siis märgatud pole? –, oli see minu jaoks vahva. Nagu oleks heinakuhjast nõela leidnud!
Pikapeale hakkaski selline apsude leidmine mulle üha enam meeldima. Teades, et kirjavigu otsib ja parandab korrektor, mõtlesingi selle elukutse peale. Samas ei saa ma öelda, et oleksin korrektori ametist otseselt unistanud, sest ei teadnud sellest muud midagi.
Õpingud
Mõte minna ülikooli eesti filoloogiat õppima tekkis alles gümnaasiumi lõpus. Mind köitis Tallinna ülikoolis pakutav referent-toimetaja eriala, sest just see olekski mind korrektori ametiga tuttavaks teinud. Pettumus oli aga suur, kui sisseastumiseksami punktid mind napilt joone alla jätsid. Olin juba teise eriala kasuks otsustamas, kui saabus siiski rõõmusõnum – sain sisse!
Arvasin esialgu, et õpin lihtsalt trükivigade parandajaks, kuid sain õpingute jooksul teada, et referent-toimetaja eriala oli midagi palju enamat. Minust oli erialalt hoopis keeletoimetaja saamas, kes minust vahetult enne bakalaureuse lõpetamist ka sai. Erialane praktika tegi mind nimelt tuttavaks minu esimese keeletoimetaja töökohaga, mis sai olema ministeeriumis.
Bakalaureuse lõpetamise järel ei olnud mul isegi kahtlust, kas ülikooliõpinguid jätkata, vaid millega jätkata – kas keeletoimetamise või millegi muuga. Esialgu mõtlesin teise variandi kasuks otsustada, sest olles kolme aastaga enda arvates juba piisavalt keeletoimetamist õppinud, ei tahtnud ma hästi uskuda, et kaks magistriaastat veel midagi juurde annaksid. Kuna olin valikut tehes aga esimesed töised toimetajasammud juba astunud, mis olid siiski – pärast kolme ülikoolikooliaastat – päris ebakindlad, jäin ikka keeletoimetamise juurde.
Tähtis verstapost
Keeletoimetamise erialaga jätkamine oli ainuõige otsus, sest alles siis alles sain suurtele tegudele asuda! Kuna pidin magistrisse astudes kohe ka magistritöö teemale hakkama mõtlema, ei tulnudki seda kaugelt otsida. Arvestades, et sain asutuses esimene keeletoimetaja olla, pidin hakkama ise endale rada sisse tallama. Kuid mille alusel ma tallan, kui ma isegi sellest ametikeele maailmast veel palju ei teadnud. Nii pidasingi plaani seda lähemalt uurida, sidudes meeldiva kasulikuga ehk igapäevatöö magistritööga ja vastupidi. Nii sündis magistritöö „Ametikirjade keelestiili kujundamine ühe riigiasutuse näitel“.
Selle töö kirjutamine oli nii silmaringi avardav! Ühest küljest tegin omale selgeks ametikeele olemuse ning teisalt sain teada, mis probleemid ühe asutuse tekstide keelt vaevavad – ikka see paha kantseliit, pikad ja segased laused, kuid palju muudki.
Ilmselt on iga eriala puhul nii, et vaatad tänu oma teadmistele ja oskustele maailma veidi teise pilguga – spetsialistipilguga, pöörates tähelepanu sellele, millele teised mitte. Olles aastaid tekste toimetanud ning pealekauba veel uurimistöö ka kirjutanud, on nii juhtunud ka minuga, et olen hakanud iga teksti, mida loen, toimetajapilguga hindama. Ja mida ma nüüd näen – kantseliitlik keelekasutus, pikad ja segased laused, vale sõnakasutus, õigekirjavead – neid ei sisalda ainult ametitekstid, vaid väga paljud teisedki igapäevased tarbetekstid. Oleks seal vaid keeletoimetaja abi kasutatud!
Keelevõluri lugu
Seda, millal mul esimest korda soov oma ettevõte luua tekkis, ma täpselt ei mäletagi. Kuna see polnud mul kunagi plaanis olnud, pole ka ükski hetk eredalt meelde jäänud. Idee hakkas aga päriselt idanema 2022. aastal, kui minult oldi mitmeid kordi uuritud, kas keeletoimetamist ka teenusena pakun. Samuti olin selleks ajaks mitmeid tekste juba ka hobi korras toimetanud. Ühesõnaga, taipasin ja teadsin, et huvi ja nõudlust on ning kui minul on teadmised ja oskused, siis saabki need ühendada. Tõuke andis ka mu enda silmaring, kui nägin, et keeletoimetaja abi on tekstides vaja.
Plaan ettevõte asutada oli kindel juba sama aasta sügiseks. Läbisin siis isegi Tartu ülikooli pakutava ettevõtlusega alustamise kursuse ning märkisin unistuse ka 2023. aasta vision board’i ehk eesmärkide-soovide tahvlile. Järgmised viis ja pool kuud kogusin veel tahtejõudu, jõudsin oma tööst veelgi vaimustuda, tekkis tahtmine midagi sootuks uut õppida (nt ettevõtlust ja sellega seonduvat) ja teha (teiste valdkondade tekste toimetada) ning peamine – meie ilusat emakeelt laiemalt edendada!
2023. aasta juunis nägigi minu ettevõte OÜ Keelevõlur ilmavalgust.
Võib-olla ka mõtled, kuidas Keelevõluri nimi sündis. See tekkis justkui iseenesest. Kuna soovisin lihtsat nime, mis vihjaks tegevusalale ja oleks niisama võluv, mõlkuski see kuidagi koos ettevõtte loomisega mul meeles. Naljakal kombel vormus aastavahetusel valatud tinastki võluri moodi kuju (vt pilti lehe ülaosas), nii et isegi kui üritasin mõne muu nime peale mõelda, ei tulnud sellest midagi välja.
Keeletoimetaja kutse saamine
Järgmised soovid ...
Teha sinuga koostööd! Mina saan teha oma südameasja – võlun sinu tekstist pärli – ning sina samal ajal oma südameasja, ilma et peaksid oma teksti keelelise korrektsuse pärast muretsema.
Eesti üks 26 kutselisest keeletoimetajast
(kutsetunnistus 200723)
üle 6 aasta tarbetekstide toimetamise kogemust
Eesti Keeletoimetajate Liidu ja
Emakeele Seltsi liige
2020. aastal magistrikraad keeletoimetamise ja
2018. aastal bakalaureusekraad referent-toimetaja erialal
